Jooksja artiklile lisaks...

"Jooksja" ajakirjas oli väga lühendatud versioon intervjuu küsimustest-vastustest. Paneks siia üles täisversiooni (artikli autor M.Koskaru):


> *Ankeedi jaoks palun hobid, isiklikud rekordid ja saavutused?
hobideks võin tegelikult lugeda kahte täiesti erinevat valdkonda: arvutialane ehk siis täpsemalt programmeerimisvaldkond ja jooksmine. Nii et, üks täiendab teist - istuv ja liikuv. Samas on need väga sarnased üksteisele - mõlemad on tegelikult vaimsed tegevused. Kõige paremad mõtted ning lahendused tulevad joostes, neid saab aga realiseerida hiljem arvutis või ka elulisi asju reaalses elus.
Ma ei ole eriti tähelepanu siiani pööranud rekordite purustamisele, kuna tean, et pole selleks piisavalt kiire aga peale ultrajooksu avastamist on tekkinud ka mõtted ja eesmärgid, kuna see on just see, mis mulle sobib - mul on "meeletu" vastupidavus. Alati kui olen võrrelnud mõne teise mehe tulemusi lühematel maadel ja pikematel maadel endaga omadega, olen avastanud, et mida lühem maa, seda enam ta mind võidab aga maratonis on juba vahe oluliselt minu kasuks. Kindlasti aitab sellele kaasa ülimadal pulss ning tänu sellele väga madal organismi energiavajadus pikemalt rahulikumalt joostes.
Kui just ära nimetada, siis maratoni isiklik rekord on 2:59:13 USA Floridas Orlando Disneyworldi maratonilt. ning sellest tulemusest sai alguse ka mõte minna üle ultrajooksule, sellest siis ühe järgmise punkti juures.
rahvajooksude tulemused ei näita minu jaoks eriti midagi ja konkreetseid (5km, 10km) tulemusi kirjas ei ole. Korra on proovitud ka Tristar-i triatloni läbimist aga järjekordselt tõdesin, et minu jaoks sobiv on ikkagi ainult jooksmine. See on see mille küljes on mu hing ja noo ei istu mulle need teised alad :D

> *Kuidas jõudsid spordi juurde? Kas lapsepõlves käisid ka erinevates trennides ja liikusid vanemate ja õpetajate eeskujul?
spordi juurde jõudsin juba varases lapseeas. Vist 10aastaselt hakkasin tegelema Pärnus orienteerumisega. Alguses perekonnaklassis koos emaga ja hiljem sai orienteerumistreener Palu Ilme juhendusel, nii Pärnus, kui mujal eestis võisteldud. Ehk parim tulemus H15B klassis Suvejooksu 1koht. Sel ajal sai hakatud ka rohkem jooksutrennidega tegelema hakatud ja suurimad nädalakilometraasid ulatusid üle 150km. Seda küll mitte väga teadlikult ja rohkem omaks lõbuks joostes. Edaspidi on tegelikult vahelduva eduga pidevalt jooksmisega tegeletud, enamasti küll omaette jooksmas käidud, mitte eriti võisteldud. mis teha, kui üks ala nii väga meeldib. On aasta-paariseid pause olnud, seoses pereelumuudatustega, kolimistega aga põhimõtteliselt olen ka sel ajal eesti ja maailma jooksuelu pingsalt jälginud.

> *Ultrajooksuni ei jõuta ju üleöö- pidid juba eelnevalt head vastupidavust omama? Milline oli esmane kokkupuude ja äratundmiskoht, et just see ala on sinu jaoks?
Nagu eespool sai lubatud, siis alguse sai see hoopis teisel pool maakera. Ehk siis USA päikselisest Florida osariigist. Nimelt oli plaan seal veeta peale pulmi mesinädalad ja ühendada see maratoni läbimisega ja mitte lihtsalt maratoni läbimisega vaid osalesin sellisel võistlusel nagu DisneyWorldi maratoniüritusel e. Goofey race-l. S.t. 3päeva jooksul pidi osalema reedel 5km jooksul, laupäeval 21,1km ja pühapäeval 42,2km. Plaanisin joosta poolmaratoni ajaga 1:45 kanti, et mitte end eriti väsitada aga jooksin viimased 1,5km alla 4min/km tempos ja enne ka veidi kiiremini, nii et 1:36ga. Maratonile minnes kahtlesin veidike, kas jaksan peale seda aga jooksin hoopis isikliku rekordi 2:59:13 ning pärast seda hakkasin taipama, et tahangi joosta pikemaid jookse ja see sobib mulle. Suudan joosta teinekord pikema jooksu isegi kiiremas tempos kui lühemaid, kuna saan õige kiiruse alles siis sisse, kui tavainimene juba väsinud on. :D
Esimene katsetus Haanja Jala100 üritusel küll ebaõnnestus vigastuse pärast aga ma ei olnud löödud vaid rahul, sest nägin, et suudan seda ja olen selleks täiesti valmis. Pidin katkestama esikohalt ja teadmisega, et ilma probleemita oleksin lubaduse joosta lumisel rajal ajaga 8:20-8:30 täitnud. See andis ainult suurema tahtmise edasi teha ja järgmisel aastal veel tugevamana! Ja olgem nüüd ausad, peale Laulasmaa Ultrajooksu see teadmine ainult süvenes! Ma ilmselt ei suuda olla piisavalt kiire 100km rajal aga usun ja loodan, et 24tunni jooksus võin teha midagi veel üllatavamat kui Laulasmaal!

> *Miks sa pikki distantse jooksed? Kas tähelepanuvajadusest või lihtsalt selleks, et enda suutlikkuse piire kombata?
Vastus on, et ei kumbki põhjus neist. Võibolla ehk vähesel määral suutlikkuse piiride leidmine aga samas, ma tean, et ma pole nendele veel lähedalgi. Pikalt jooksmine, kui mõelda trenni, on pigem vaimne tegevus, kus saan olla eemal kõigest ja enamasti ka iseendast. vahepeal tulevad pähe superhead ideed või mõtted, vahel lihtsalt puhkad ja oled nagu kehast väljas, aju puhkab ja pea on täiesti tühi. Ei pane tähelegi, kus oled või palju oled jooksnud. Üks asi veel, kehakaal hakkab kiirelt tõusma, kui ei jookse või jooksen vähe. see on ainuke viis ennast vormis hoida :D Tegelikult on see meeletu nauding joosta ja joosta ja joosta ja tunda, et sa ei väsi, lihtsalt ei väsi ning see tunne, peale mõnusat pikka jooksu on võrratu! Segu väsimusest, rõõmust, rahuldusest! Kui küsida naiselt, siis ta ütleb, et ma olen täiesti teine inimene, kui saan joosta. Ta pigem sunnib mind välja, sest teab, et pärast seda olen ma parem, lõbusam ja rohkem energiat täis inimene! Jooks annab hoopis energiat juurde, mitte ei võta seda ära!

> *Oled spordiüritustel üsna silmapaistev isik. Kas see soengu värvimine on mingi kindel soov silma paista või täiesti tavaline eneseväljendus, et erinemine on lahe ja ärge olge hall mass?
Noo spioonid ka ju värvivad juukseid ja panevad võltshabemeid, et neid ära ei tuntaks. Kas mind siis ikka tuntakse? ei õnnestunud siis :D Tegelikult oskasid sa seda ise väga täpselt välja öelda. Ma ei taha olla hall mass ja ei karda ennast väljendada. Kui vahest harva lähen tööle ja midagi erksat seljas pole, siis kõik imestavad, mis juhtus, midagi viga? Aga muidu on kõik sellega nii harjunud, et ei pane tähelegi, kui vahest midagi "hullu" jälle välja mõtlen :P ja eks eneseväljendus olegi sooviga seda ka välja näidata ja paista - me keegi ei ole tavalised, kõik oleme erilised. miks me siis kõik paneme ennast hallilt riide ja oleme see hall mass? me ju tegelikult ei ole seda! Kõige rohkem ärritab see, et meestele ei olegi eriti saada ilusaid, värvikaid riideid eestis. Nagu keegi tahaks sundida meid olema oma sünges mustas kastis. Mina seda ei suuda ega taha! Selles mõttes on naisega vedanud, temal samad mõtted ja ka Laulasmaa Ultra soengu värvidkujundus oli ju tema tehtud :D

> *Abiellusid mõni aeg tagasi vee all. Millised on su unistused ja eesmärgid tulevikus? Kas need on sportlikud nagu näiteks 24h jooksul läbida 300km või näiteks ronida mõne väga kõrge mäe otsa või midagi muud?
Järjekordselt ütlesid ühe eesmärgi välja. Jah 24h ja 300km on üks ja täiesti reaalne eesmärk. Selle saavutamises olen ma täiesti kindel ja julgen ka eesmärgina välja öelda! Ja nagu ma lubasin Laulasmaal joosta alla 15tunni ja tõestasin seda, siis sellised lubadused teen ma alati teoks. Aga tahaks ka lihtsalt käia ringi ja osaleda erinevatel maailma ultrajooksudel, nautida seda hingematvat loodust, mis seal leidub. Ütleme nii, et kui otsime kodus reisiideed, siis alati otsime seda sellise koha järgi, kus toimub mõni jooksuvõistlus. Mägironija nagu ei ole ja ega me eriti looduses olemist naudi, pole sellised telkijad tüübid, aga joosta - miks ka mitte! minu hobiks on jooksmine, naise hobiks sellele kaasa elamine ja tema juba minusse usub täielikult!

> *Milline on su sõnum teistele jooksjatele? Kas pead tubliks jooksjaks ka 4h jooksva maratoonari või ainult kiiremad ning tugevamad? Või ainult need, kes suudavad väga pikki distantse joosta?
Sõnum on see, et soovitan nautida jooksmist. tempo on see, mis tapab - nii et võite joosta väga pikalt, kui jooksete piisavalt rahulikult ja naudite seda! Mida rohkem jooksete, seda enam hakkate seda armastama ning ühel hetkel avastate, et ei suudagi sellest enam loobuda!
Mida nimetada tubliks - igaüks on tubli, kes juba kodust välja läheb ning seda tublim, mida enam jookseb. Igaühele ei ole antud kiirust ja ei jooksegi kiirelt. tähtsaim on tahtmine ja suutlikus oma soovid ellu viia. Igaüks suudab joosta läbi ultra, kui ta ainult julgeb seda proovida. Ultrat on lihtsam joosta, kui maratoni või veel lühemaid distantse ja ultra läbimiseks ei pea tegema mingit eritrenni. Nii mõnigi kes läbib ultra, on enne jooksnud aasta jooksel ehk sada-paarsada kilomeetrit, mõni vb vähemgi. Ultra on sellepärast lihtsam, kuna seda läbitakse aeglaselt ja siin pole mingit tegu suutlikkusega - igaüks suudab seda.
et siis kokkuvõtteks: Kui vaadata läbi oma huvide prisma, siis tubli on see, kes tahab ja leiab endas selle julguse, seda pikemat maa jooksu proovida. Kui vaadata üldiselt - siis tublid on kõik sportlikud inimesed, on ju veel palju huvitavaid ja lahedaid spordialasid! Kõik sõltub vaid vaatenurgast.

> *Ole hea, selgita veel mõnda asjaolu- kuidas sa suudad töökõrvalt 300km nädalas joosta?
juulikuus kogunes 1177jooksukilomeetrit. eelmine nädal 315,5km.
midagi sellepärast tegemata ei jää ja on aega ka muudeks tegemisteks. mina ei saa neist aru, kes ütlevad, et pole aega trenni tegemiseks??? müstika, aega leiab ju alati! või täpsemalt öelda, ei otsi ega tee endale aega teiste tegemiste arvelt. Kui ei jookseks, siis vedeleks selle aja lihtsalt voodis ilmselt ja igavleks. Muidugi on jooksutempo siiski kiirem kui tavaharrastajal, seepärast kulub ka aega veidi vähem. Hommikuti, kui teised normaalsed inimesed teevad hommikuvõimlemist, mina äratan end üles jooksuga 13-17km (täna näiteks 13,9km 1:03:36, nii et selline tunnike jooksu), talvel ehk kuni 20km. seda siis kohe peale üles ärkamist, et oleks hea värske tööle minna ja samas enne ei söö, et energiaallikas oleks trennis suuremal määral, keha rasvad. aitab alla võtta ja õpetab organismi lihtsamalt kätte saama energiat rasvadest. õhtuti kui on kerge taastav päev, siis kerge sörk 10-25km, kui tugevam trenn, siis 30-45km, talvel kuni 50-60km. seda siis koos soojenduse ja lõdvestusjooksuga. Eriti ju selleks aega ei kulu. täna näiteks oli kerge sörk 43km 3:20:00kulus selleks aega, pulsiga 126-128 kergelt aga täna reedene päev ja lühem tööpäev, seetõttu veidike pikemalt. Samamoodi treenid organismi rasvade kasutamist pikkadel 3-5tunnistel jooksudel, kui peale mineraalvee ei kasuta mingit muud lisaenergiat, nagu ka täna. Seljakotiga on vesi kaasas 3l kotiga, see annab mõnusa jõutrenni lisaks jalalihastele. Vahest puhkuse ajal ka 3korda päevas jooksu, siis jaotub aeg paremini.
Pigem mina oleks esitanud küsimuse nii - kas sul pere jaoks aega leidub.
Sellele oleks lihtsam vastata - kuna oleme naisega koos, siis teeme me KÕIKI asju koos ja meil ei meeldi kummalegi kuskile minna üksi. ühesõnaga kogu vaba aja veedame koos. ma arvan, et me oleme rohkem koos, kui enamus tavalisi eesti peresid. :D ühesõnaga: Saab valjas kaia, suua koos teha jne. ei saa isegi aru kuidas see võimalik on aga on.... aega jääb ülegi.

> *Kuidas sa sellest taastud?
taastuda aitab ja kiirendab hommikune kerge jooks. tegelikult on nii, et mida enam trenni teed, seda kiiremalt organism ise hakkab taastuma. Minu tugevad trennid on kõik alla anaeroobse läve, mis tähendab, et organism ei saa suurt koormust. kergetel taastuvatel jooksudel aitab kiirendada taastumist jooksmine minimalistlike jooksujalanõudega, mis annavad erkuse lihastesse tagasi.
ahjaa, ja ikkagi võib lisada, et kiire taastumine ja võimalik joosta nii suurt kilometraasi on võimalik suurel määral tänu sellele, et ei riku lihaseid venitamisegi. see on oluline punkt, mis teeb kõik selle võimalikuks.

> *Kust sa selle energia võtad?
Hea küsimus - minu vastus oleks, et jooksmine annab rohkem energiat kui võtab. Kui küsid mu naiselt, milline olen nendel päevadel, kui olen jooksnud - siis ütleb, et energiapomm ja kui ma ei jookse, siis vastupidi. morn ja uimane. on olemas energia jäävuse seadus, mina tõlgendan seda nii - mida enam energiat kulutan, seda enam ma seda tagasi saan ja mul on!

> *Kas öösel ikka magamiseks ka tunde jätkub või teed isegi lõunauinakut, et väsimusest jagu saada?
magama lähen 9paiku, vahest ka 8paiku, oleneb päevast ning tõusen 5paiku, uni läheb isegi varem ära ja seda ka nädalavahetustel. nii et 8tundi. ainuke probleem on magama jäämisega, sest naine ju üleval ja ega see kerge ole, kui "mõni" segab. seepärast on vahest ka unevõlga ette tulnud. vahest peab öösel tegema tööasju, siis on tulnud mõned trennid lihtsalt ära jätta ja üritada välja puhata sellest. lõunauinakut ei tee.

> *Ühesõnaga- kirjuta, kuidas sa nendest erakordsetest kilomeetritest taastud?
Kuna tugevate vahel on kerge trenni päevad, siis need kiirendavad taastumist, samas kui jooksed 350-360km nädalas ja organism on sellega harjunud, siis 300km on organismile väga kerge taastumise nädal. kõik oleneb sellest, millega organism on harjunud. ja nagu ma ka eespool ütlesin - mida enam jooksen, seda enam mul energiat on s.t. seda kiiremalt ma ka taastun!

> *Erakordsusest veel- abiellusite abikaasaga vee all ja valisid jooksuklubi nimeks Roosa Mehikese Jooksuklubi! Miks just niimoodi? Kas selleks on olemas kindel põhjus või lihtsalt miks mitte?
See vee all pildistamine oli mulle üllatuseks. Mu naine võttis loosimisest osa ja alles paar päeva enne rakverre sõitu utles, et sa pead võtma töölt vaba päeva, sest sõidame rakverre pildistama. See oli üks lahedamaid asju, mis me teinud oleme. Aitäh Siret, et tegid mulle üllatuse! Jooksuklubi nimi... kuna ma olen erinevates jutukastes olnud ja enamus lehtedel kasutajanimega "mehike" juba aastaid ja meie mõlema üks lemmikvärvidest, koos Siretiga, on roosa ning hiljem on mulle ka palju roosasid riideid ostetud, siis sealt kokku see nimi tuligi. eks see roosa ka sellepärast, et enamus mehi (aga ka naisi) on tänaval nii mustad ja hallid ja ei julge värve kanda ning eristuda teistest aga meile just see meeldib.
Eks pulmgi tuli kiiremalt, kui oleksime võinud oodata, kuna naine võitis cateringu toitlustamine loosiga ja see tuli ju ära kasutada :P

> *Seekord just niimoodi ja teistest erinevalt ja küll neid huvitavaid asju jõuab veel palju ette võtta?
Üldiselt me tahaksime asju ette planeerida aga enamasti see ei õnnestu, siis me oleme tihtipeale avatud huvitavatele ettepanekutele ja väga ette ei planeeri asju. tuleb, mis tuleb!
jooksuüritustest on järgmise aasta esimene võistlus planeeritud 24tunni jooks Soomes sisehallis, kus oleks esimene pikema jooksu katsetus. Sest järgmise aasta eesmärk, joosta 24tunniga rohkem kui 300km ootab ju löömist ja enne tuleb saada kogemus. nii et eks järgmine aasta tuleb neid ilmselt veel.

> *Mis plaanides mõlgub? Või pigem siis küsin ka seda, et mida oled veel erilist elus korda saatnud?Langevarjuhüpe või midagi muud? Mina olen näiteks 7 aastat mõisahoones elanud ja koolis käinud ning aastase ajateenistuse Narva piirilõigul veetnud ning Eesti-Venemaa delegatsioone relvaga auvalves kaitsnud! Igati teitmoodi elukogemus ju.
mulle relvad ja sõjavägi ja sellised asjad eriti ei istu, nii et hoidun  kõrvale. Nagu eespool mainisin, ei tee plaane, kui midagi tuleb või "kukub sülle", võib ette võtta. Pika elu jooksul on tegelikult kindlasti palju rumalusi tehtud aga, kes meist seda teinud ei oleks. Näiteks on nooruses öösel klubis tutvutud naisega ning kohe järgmisel hommikul avaldused perekonnaseisuametisse sisse viidud, sest sai kihla veetud et teeme ära, nädal hiljem muidugi tagasi võetud :D.
Aga üldiselt, see peab olema midagi sellist, mida saame naisega koos teha, sest nagu mainisin, teeme absoluutselt kõike koos. samas, mis ühe jaoks on erakordne, ei ole seda teiste jaoks. enamus ei ela sellist elu, nagu elan mina (või meie) ning nende jaoks on juba see meie elu teistsugune ja erakordne. tegelikult tunnevad väga paljud mind tänaval ära, keda ma ei tea ise, ilmselt ma siis olengi juba erakordne! kui tõsiselt öelda, siis me kõik oleme omamoodi erakordsed ja jätame need erakordsed asjad, mis tulekul, tulevikku. kui on õige hetk, siis need tulevad ise ja leiavad meid!




ja veel võiks kokkuvõtteks öelda, et miks ma jooksen:
aga sellepärast, et see ei ole mitte ainult mu elustiil vaid
jooksmine, see olengi mina ise.

inglise keeles on selle kohta hea ütlus:
"As every runner knows. Running is about more than just putting
one foot in front of the other, It is about our lifestyle and
who we are"
  

Meelise kommentaar vastustele:
"Olen juba üsna pikalt spordiga tegelenud ja väga palju enam üllatusi tulema ei peaks, aga vot ikkagi tuleb! Su vastustes on palju õpetlikku ja usun, et sellest tuleb hea lugu!"