28 October 2013

Haanja Jala100 2013 - superrahul jooksuga!

Kindlasti paljud fännid ootasid enamat aga võimalik, et nad pole kursis viimase 3nädala (aga ka viimaste kuude) probleemidega. Ise olen enam, kui rahul - arvestades hetkeseisu ja vormi ületasin enda igasuguseid, ka kõige ulmelisemaid lootusi ja eesmärke! 0-treenitusega 82km!

Tegelikkuses said probleemid alguse juba suvest, kui auto katki minemise pärast ja sellega seoses olnud probleemidega jäid paljud trennid ära ning tulid sisse mitmepäevased treeningpausid. sellega seoses ka suur stress, mis väsitas nii vaimselt kui füüsiliselt. Vahepeal sai treenidega jälle jonksu ja siis tulid uuesti probleemid, sama asjaga seoses. vahepeal oli selline lootusetuse ja käegalöömise tunne ning alles mõned nädalad tagasi, kui uus auto sai hoopis ostetud ning vana probleemid seljataga.. Selle aasta teises pooles on nii palju probleeme olnud elus, et kuhjaga kõik ilusad aastad tagasi tehtud. Loodan, et nüüd edasi saab vaid paremaks minna!

Aga jätkates, just siis, kui vahepealsed probleemid tundusid olema seljataga, tuli nädalane treeningpaus haiguse pärast. esimest korda sain jooksurajale 2nädalat enne Haanja Jala100. Treenitus oli täiesti null, joosta ei jaksanud eriti. Siis pidi riskima ja rõhuma kiirusele, lootuses veidikenegi olematut vormi kiirelt tõsta, risk oli suur... Seekord risk ei õigustanud ennast. 10aastat pole põlvedega probleemi olnud aga kiirelt alustades, õnnestus mõne trenniga põlv ära põrutada - lihased olid liiga nõrgaks jäänud ja ei kaitsnud piisavalt põlve. poolteist nädalat Haanjani ja ma polnud isegi kindel, kas ma seekord üldse jooksen, aga lootsin siiski. Iga päev jälgisin ja ravisin põlve, pühapäeval, nädal enne Haanjat üritasin veidikenegi joosta aga 6km järel pidin tagasi kõndima-põlvevalu ei lasknud enamat. isegi kõndimine oli raske. Sel hetkel sündiski otsus, et isegi ei ürita joosta enne Haanjat ja üritan koha peal joosta/kõndida nii kaua kuni põlv laseb. uus eesmärk oli läbida rada alla 14tunni või kuniks jaksu on. Ei lähe end tapma vaid läbingi vastavalt enesetundele.

Haanjasse sai sõidetud koos Sireti, Marika Roopärg-ga(naiste maratonivõitja) ja Mari Boikoviga (naiste 100km võitja). Põlv lasi kõndida aga andis tunda veel päev enne jooksu - jalutasime 1ringi läbi ja tutvustasime Marikale rada. Aga meeldiv seltskond, suurepärane ilm - nii et saigi otsus tehtud, lihtsalt katsetada. Eelmise pühapäevase trenni pärast, ise eriti ei oodanud, et suudan üle 6km läbida joostes ja ütlesin kõigile selgelt, et üritan alla 14tunni läbida. Ma muidugi ei saa aru, miks keegi ei uskunud vaid arvasid, et ma teen nalja? aga seis oli hetkel selline ja enamat loota polnud alust.

Ja tuligi start. Võtsin asja rahulikult ja lasin päris hulgal rahval ilusti ees minna - jooksin rahulikult, just nii nagu enesetunne lubas. asfaldi osa peal läksin eesolijatest tasapisi mööda. Ainult Silver jäi ette - püüdma ei hakanud, sest hetkeseis oli teada - jooksin enesetunde põhjal. Etteütlevalt võib öelda, et kuna Haanja rada ei ole raske vaid suhteliselt kerge, siis energia otsa ei saanudki. Koguaeg ootasin, millal põlv valutama hakkab või millal energia otsa saab, seda hetke ei tulnudki. 7ringil olin hoopis kõige kiireim :D jooksu ei seganud isegi vahepealsed kiired pooleminutised metsapeatused, ei seganud ka see, et tihti polnud jooke valmis pandud ja pidin ootama või ise välja valama - kuna ei läinud võitma ega aega tegema, siis oli mahti jooksu nautida ja kaasjooksjaidki ergutada. Maratoni vaheaeg oli veidike üle 3:25. Ilm "keeras ära" kuskil veidi enne 4tunni täitumist. hakkas sadama, vahepeal lausa padukat, ja tuli kohati ka tugevamaid tuulehoogusid. Otseselt see enesetunnet ei seganud ning joostes külm ei hakanud aga loomulikult mõjutas see jooksukiirust - iga ringiga läks rada libedamaks ning kohati oli tegu, et mitte metsa joosta, üritades jalgeil püsida. Kui alguses olid libedad ainult järsemad laskumised, siis tasapisi läksid libedaks ka päris lauged laskumised ja kohati isegi täiesti tasased metsateed. Jooksutempo langes sellepärast muidugi kardinaalselt, siledate taldadega  püsti püsimine sellistes tingimustes läks kohati õnnemänguks. Aga joosta jaksasin sellegipoolest ilusti edasi. Igal ringil ootasin, millal põlv järgi annab ja läksin järgmisele kartus hinges...

Nüüd siis lõpust. 12ring hakkas läbi saama ja möödsin Rain Vellerind-st ergutades aga tema mainis, et jätab külma pärast pooleli - vaimselt mõjusid need sõnad endalegi, kuidagi masendavalt ja lootus lõpuni jõuda kustus. Vahefinisis küsisin veel sirtsult, kas jätan pooleli minagi enne kui liiga hilja? Ergutati rajale ning jätkasin aga mõtetes teadsin, et see saab olema viimane ring. valesti tegin, et jätkasin. esimese kilomeetriposti juures mõtlesin, et jääks seisma ja jalutaks tagasi aga ei, jooksin pea 2kilomeetrini, asfaldi lõpuni. Sellel viimasel ringil tundsin kuidas iga meetriga hakkavad reielihased (ei olnud enam lihased vaid pehme süldi tunne) järgi andma ja selle tagajärjel hakkas ka põlv valusamaks minema, lisaks veel jalatallad, mis läksid ülihellaks ja valulikuks igal maandumisel. Teadsin nendel kahel viimasel kilomeetril, et see on kindlasti viimane ring ja läbin selle kasvõi tasakesi jalutades... 82km... energiat oli veel kehas küll aga jalalihaseid polnud... Samas olin ise ülirahul, et jõudsin nii kaugele.. ei olnud pettumust, ei olnud kurbust, oli vaid kadedus nende üle, kes mööda jooksid :D Ise ei arvestanud sellega, et kohati tuli paduvihma ja jahe tuul, mis tegid olemise nii külmaks, et värisesin üle keha.. tõustes 3,5km jooksupunktini teadsin, et ei jaksa seda külma, ringi lõpuni kannatada vaid jalutasin lõdisedes otsemat teed mööda, finishipunkti. Ei olnud enam vahet, kas läheb kirja 12 või 13ringi - mõttes oli vaid lootus, saada sooja! Vaimselt andis sooja vaid mõte, et ületasin ennast ja oma lootusi. Autosse istudes värisesin nii üle keha, et ei suutnud võtit ise ettegi saada. peaaegu tund aega kuuma dussi all tõi tagasi mõnusa soojese. ei , ma ei jätnud pooleli mitte külma pärast, nagu kirjas kuskil oli - see oli vaid tagajärg kõndima jäämisele. Tegelikkuses olin rahul tulemusega, lihtsalt reielihased ja valusad tallad ei lasknud edasi joosta ja ei näinud mõtet endale veel lisaks liiga teha ja pimedas ohtlikel libedatel laskumistel riskida. hetkel olid juba mõttes uued võistlused ja see, et endale ei tohi veel rohkem liiga teha. see lükkaks vaid paranemist pikemaks ning paneks eelseisvad, järgnevad võistlused kahtluse alla. Enda päeva eesmärk oli kuhjaga täidetud ja see otsus oli õige. Läksin ju kohale vaid läbima... jah ei läbinud lõpuni aga selle eest läbisin joostes ja hetkseisu kohta veel päris heas tempos!

Hetkel, hakkab kaduma jalgadest kangus aga põlv jäi siiski peale jooksu valusaks ning tahab ravi ning puhkust lähematel päevadel. Uuesti treeningutega alustan, kui tunnen, et põlv on selleks valmis.
Ultrajooksu seeriavõistlust on veel siiski võimalik võita - selleks pean võitma hetke sarja liidreid vaid täpselt 20km-ga, mis on täiesti reaalne! Oluline on treeningutega kiirelt uuesti joonele saada! Nii, et kohtume Viimase Öö Unistusel - tahtsin küll seda võtta kergelt (ilmselt kül ilm, libe rada - lumi/jää) aga tundub, et peab veidike pingutama :D Vahepeal saab pikema treeninguna võtta Vana-Aasta Maratoni. Mari küll küsis, kas oleksin nõus seal talle alla 3tunni tempomeister olema aga see oleks ilmselt liiga kiire mu jaoks - võtaksin seda pigem pikema tempojooksuna nagu praegune plaan ette näeb. Põhieesmärk on siiski 22veebruaril Soomes olla tasemel!










10 September 2013

Kuningas on surnud, elagu kuningas e. NEON Runners Club-i sünd

Kahjuks või õnneks pole aega väga pikalt mõtetesse ja põhjustesse süüvida aga ->

Roosa Mehikese Jooksuklubi nimi vajas ümber vahetamist, refaktoorimist.
Nüüdseks on see nimi valitud ja avapauk uue nimega klubile toimub

22septembril suurejoonelise jooksuürituse näol!

Sest mis oleks veel parem reklaam jooksmisele kui jooksmine ise!

paar kiiret põhjust, miks nime muuta:
1.vana nimi tundus kuidagi liiga ühe isiku kohane, mitte piisavalt üldine ja klubi nime all hakkas osalema järjest enam jooksjaid.
2.roosa on ainult üks värv aga mina ja teisedki kannavad palju enam värve!

Ja uus nimi oleks: NEON Runners Club

paneks paar selgitust jälle:
1.valik sai facebookis tehtud küsitluse põhjal tehtud
2.kuna me tahame tuua inimeste ellu palju enam värve ja just erksaid värve
3.miks mitte color ja just neon? color on paljudes nimedes juba sees näiteks Color Run-d ja neoonvärvid on ju ilusamad ja erksamad ning meile need meeldivad.

Ning üritus mille korraldame:
1. 22september õhtul algab sügis
2. Pärnu on suvepealinn
eesmärk: tuua sügis jooksujalu Tallinnasse just sellel ilusal viimasel suvepäeval!
Sügisega tulevad uued värvid loodusesse ja seda sama teeb ka NEON Runners Club, toob värvid meie jooksumaailma!

ehk siis kokkuvõttes:

22.september hommikul kell 9:00 alustame jooksu Tallinna poole Pärnu keskväljakult, kohast kus oli Pärnumaa Võidupüha maratoni finis! ning lõpp õhtul Tallinnas.

Jooksevad:
Indrek Ilumäe - Pärnu Võidupüha Maratoni 2013 võitja!
Rünno Ruul - Pärnust pärit ultrajooksja.

Kui leidub veel julgeid, kes tahavad kaasa joosta, on kõik teretulnud. võib joosta ka osa maast ning seltsi pakkuda.
Ei ole keelatud ka rattaga kaasa kulgejad ja teised kirjud ning sulelised!
Ergutajad ja kaasaelajad on lausa tungivalt soovitatavad!

Sel päeval saab siis alguse NEON Runners Club ja meie motoks on: Run in neon!


Pidage meeles, 22september kell 9:00 on start!
Oodake meid õhtul Tallinnas!

04 September 2013

Jooksja artiklile lisaks...

"Jooksja" ajakirjas oli väga lühendatud versioon intervjuu küsimustest-vastustest. Paneks siia üles täisversiooni (artikli autor M.Koskaru):


> *Ankeedi jaoks palun hobid, isiklikud rekordid ja saavutused?
hobideks võin tegelikult lugeda kahte täiesti erinevat valdkonda: arvutialane ehk siis täpsemalt programmeerimisvaldkond ja jooksmine. Nii et, üks täiendab teist - istuv ja liikuv. Samas on need väga sarnased üksteisele - mõlemad on tegelikult vaimsed tegevused. Kõige paremad mõtted ning lahendused tulevad joostes, neid saab aga realiseerida hiljem arvutis või ka elulisi asju reaalses elus.
Ma ei ole eriti tähelepanu siiani pööranud rekordite purustamisele, kuna tean, et pole selleks piisavalt kiire aga peale ultrajooksu avastamist on tekkinud ka mõtted ja eesmärgid, kuna see on just see, mis mulle sobib - mul on "meeletu" vastupidavus. Alati kui olen võrrelnud mõne teise mehe tulemusi lühematel maadel ja pikematel maadel endaga omadega, olen avastanud, et mida lühem maa, seda enam ta mind võidab aga maratonis on juba vahe oluliselt minu kasuks. Kindlasti aitab sellele kaasa ülimadal pulss ning tänu sellele väga madal organismi energiavajadus pikemalt rahulikumalt joostes.
Kui just ära nimetada, siis maratoni isiklik rekord on 2:59:13 USA Floridas Orlando Disneyworldi maratonilt. ning sellest tulemusest sai alguse ka mõte minna üle ultrajooksule, sellest siis ühe järgmise punkti juures.
rahvajooksude tulemused ei näita minu jaoks eriti midagi ja konkreetseid (5km, 10km) tulemusi kirjas ei ole. Korra on proovitud ka Tristar-i triatloni läbimist aga järjekordselt tõdesin, et minu jaoks sobiv on ikkagi ainult jooksmine. See on see mille küljes on mu hing ja noo ei istu mulle need teised alad :D

> *Kuidas jõudsid spordi juurde? Kas lapsepõlves käisid ka erinevates trennides ja liikusid vanemate ja õpetajate eeskujul?
spordi juurde jõudsin juba varases lapseeas. Vist 10aastaselt hakkasin tegelema Pärnus orienteerumisega. Alguses perekonnaklassis koos emaga ja hiljem sai orienteerumistreener Palu Ilme juhendusel, nii Pärnus, kui mujal eestis võisteldud. Ehk parim tulemus H15B klassis Suvejooksu 1koht. Sel ajal sai hakatud ka rohkem jooksutrennidega tegelema hakatud ja suurimad nädalakilometraasid ulatusid üle 150km. Seda küll mitte väga teadlikult ja rohkem omaks lõbuks joostes. Edaspidi on tegelikult vahelduva eduga pidevalt jooksmisega tegeletud, enamasti küll omaette jooksmas käidud, mitte eriti võisteldud. mis teha, kui üks ala nii väga meeldib. On aasta-paariseid pause olnud, seoses pereelumuudatustega, kolimistega aga põhimõtteliselt olen ka sel ajal eesti ja maailma jooksuelu pingsalt jälginud.

> *Ultrajooksuni ei jõuta ju üleöö- pidid juba eelnevalt head vastupidavust omama? Milline oli esmane kokkupuude ja äratundmiskoht, et just see ala on sinu jaoks?

Nagu eespool sai lubatud, siis alguse sai see hoopis teisel pool maakera. Ehk siis USA päikselisest Florida osariigist. Nimelt oli plaan seal veeta peale pulmi mesinädalad ja ühendada see maratoni läbimisega ja mitte lihtsalt maratoni läbimisega vaid osalesin sellisel võistlusel nagu DisneyWorldi maratoniüritusel e. Goofey race-l. S.t. 3päeva jooksul pidi osalema reedel 5km jooksul, laupäeval 21,1km ja pühapäeval 42,2km. Plaanisin joosta poolmaratoni ajaga 1:45 kanti, et mitte end eriti väsitada aga jooksin viimased 1,5km alla 4min/km tempos ja enne ka veidi kiiremini, nii et 1:36ga. Maratonile minnes kahtlesin veidike, kas jaksan peale seda aga jooksin hoopis isikliku rekordi 2:59:13 ning pärast seda hakkasin taipama, et tahangi joosta pikemaid jookse ja see sobib mulle. Suudan joosta teinekord pikema jooksu isegi kiiremas tempos kui lühemaid, kuna saan õige kiiruse alles siis sisse, kui tavainimene juba väsinud on. :D
Esimene katsetus Haanja Jala100 üritusel küll ebaõnnestus vigastuse pärast aga ma ei olnud löödud vaid rahul, sest nägin, et suudan seda ja olen selleks täiesti valmis. Pidin katkestama esikohalt ja teadmisega, et ilma probleemita oleksin lubaduse joosta lumisel rajal ajaga 8:20-8:30 täitnud. See andis ainult suurema tahtmise edasi teha ja järgmisel aastal veel tugevamana! Ja olgem nüüd ausad, peale Laulasmaa Ultrajooksu see teadmine ainult süvenes! Ma ilmselt ei suuda olla piisavalt kiire 100km rajal aga usun ja loodan, et 24tunni jooksus võin teha midagi veel üllatavamat kui Laulasmaal!

> *Miks sa pikki distantse jooksed? Kas tähelepanuvajadusest või lihtsalt selleks, et enda suutlikkuse piire kombata?
Vastus on, et ei kumbki põhjus neist. Võibolla ehk vähesel määral suutlikkuse piiride leidmine aga samas, ma tean, et ma pole nendele veel lähedalgi. Pikalt jooksmine, kui mõelda trenni, on pigem vaimne tegevus, kus saan olla eemal kõigest ja enamasti ka iseendast. vahepeal tulevad pähe superhead ideed või mõtted, vahel lihtsalt puhkad ja oled nagu kehast väljas, aju puhkab ja pea on täiesti tühi. Ei pane tähelegi, kus oled või palju oled jooksnud. Üks asi veel, kehakaal hakkab kiirelt tõusma, kui ei jookse või jooksen vähe. see on ainuke viis ennast vormis hoida :D Tegelikult on see meeletu nauding joosta ja joosta ja joosta ja tunda, et sa ei väsi, lihtsalt ei väsi ning see tunne, peale mõnusat pikka jooksu on võrratu! Segu väsimusest, rõõmust, rahuldusest! Kui küsida naiselt, siis ta ütleb, et ma olen täiesti teine inimene, kui saan joosta. Ta pigem sunnib mind välja, sest teab, et pärast seda olen ma parem, lõbusam ja rohkem energiat täis inimene! Jooks annab hoopis energiat juurde, mitte ei võta seda ära!

> *Oled spordiüritustel üsna silmapaistev isik. Kas see soengu värvimine on mingi kindel soov silma paista või täiesti tavaline eneseväljendus, et erinemine on lahe ja ärge olge hall mass?
Noo spioonid ka ju värvivad juukseid ja panevad võltshabemeid, et neid ära ei tuntaks. Kas mind siis ikka tuntakse? ei õnnestunud siis :D Tegelikult oskasid sa seda ise väga täpselt välja öelda. Ma ei taha olla hall mass ja ei karda ennast väljendada. Kui vahest harva lähen tööle ja midagi erksat seljas pole, siis kõik imestavad, mis juhtus, midagi viga? Aga muidu on kõik sellega nii harjunud, et ei pane tähelegi, kui vahest midagi "hullu" jälle välja mõtlen :P ja eks eneseväljendus olegi sooviga seda ka välja näidata ja paista - me keegi ei ole tavalised, kõik oleme erilised. miks me siis kõik paneme ennast hallilt riide ja oleme see hall mass? me ju tegelikult ei ole seda! Kõige rohkem ärritab see, et meestele ei olegi eriti saada ilusaid, värvikaid riideid eestis. Nagu keegi tahaks sundida meid olema oma sünges mustas kastis. Mina seda ei suuda ega taha! Selles mõttes on naisega vedanud, temal samad mõtted ja ka Laulasmaa Ultra soengu värvidkujundus oli ju tema tehtud :D

> *Abiellusid mõni aeg tagasi vee all. Millised on su unistused ja eesmärgid tulevikus? Kas need on sportlikud nagu näiteks 24h jooksul läbida 300km või näiteks ronida mõne väga kõrge mäe otsa või midagi muud?
Järjekordselt ütlesid ühe eesmärgi välja. Jah 24h ja 300km on üks ja täiesti reaalne eesmärk. Selle saavutamises olen ma täiesti kindel ja julgen ka eesmärgina välja öelda! Ja nagu ma lubasin Laulasmaal joosta alla 15tunni ja tõestasin seda, siis sellised lubadused teen ma alati teoks. Aga tahaks ka lihtsalt käia ringi ja osaleda erinevatel maailma ultrajooksudel, nautida seda hingematvat loodust, mis seal leidub. Ütleme nii, et kui otsime kodus reisiideed, siis alati otsime seda sellise koha järgi, kus toimub mõni jooksuvõistlus. Mägironija nagu ei ole ja ega me eriti looduses olemist naudi, pole sellised telkijad tüübid, aga joosta - miks ka mitte! minu hobiks on jooksmine, naise hobiks sellele kaasa elamine ja tema juba minusse usub täielikult!

> *Milline on su sõnum teistele jooksjatele? Kas pead tubliks jooksjaks ka 4h jooksva maratoonari või ainult kiiremad ning tugevamad? Või ainult need, kes suudavad väga pikki distantse joosta?
Sõnum on see, et soovitan nautida jooksmist. tempo on see, mis tapab - nii et võite joosta väga pikalt, kui jooksete piisavalt rahulikult ja naudite seda! Mida rohkem jooksete, seda enam hakkate seda armastama ning ühel hetkel avastate, et ei suudagi sellest enam loobuda!
Mida nimetada tubliks - igaüks on tubli, kes juba kodust välja läheb ning seda tublim, mida enam jookseb. Igaühele ei ole antud kiirust ja ei jooksegi kiirelt. tähtsaim on tahtmine ja suutlikus oma soovid ellu viia. Igaüks suudab joosta läbi ultra, kui ta ainult julgeb seda proovida. Ultrat on lihtsam joosta, kui maratoni või veel lühemaid distantse ja ultra läbimiseks ei pea tegema mingit eritrenni. Nii mõnigi kes läbib ultra, on enne jooksnud aasta jooksel ehk sada-paarsada kilomeetrit, mõni vb vähemgi. Ultra on sellepärast lihtsam, kuna seda läbitakse aeglaselt ja siin pole mingit tegu suutlikkusega - igaüks suudab seda.
et siis kokkuvõtteks: Kui vaadata läbi oma huvide prisma, siis tubli on see, kes tahab ja leiab endas selle julguse, seda pikemat maa jooksu proovida. Kui vaadata üldiselt - siis tublid on kõik sportlikud inimesed, on ju veel palju huvitavaid ja lahedaid spordialasid! Kõik sõltub vaid vaatenurgast.


> *Ole hea, selgita veel mõnda asjaolu- kuidas sa suudad töökõrvalt 300km nädalas joosta?
juulikuus kogunes 1177jooksukilomeetrit. eelmine nädal 315,5km.
midagi sellepärast tegemata ei jää ja on aega ka muudeks tegemisteks. mina ei saa neist aru, kes ütlevad, et pole aega trenni tegemiseks??? müstika, aega leiab ju alati! või täpsemalt öelda, ei otsi ega tee endale aega teiste tegemiste arvelt. Kui ei jookseks, siis vedeleks selle aja lihtsalt voodis ilmselt ja igavleks. Muidugi on jooksutempo siiski kiirem kui tavaharrastajal, seepärast kulub ka aega veidi vähem. Hommikuti, kui teised normaalsed inimesed teevad hommikuvõimlemist, mina äratan end üles jooksuga 13-17km (täna näiteks 13,9km 1:03:36, nii et selline tunnike jooksu), talvel ehk kuni 20km. seda siis kohe peale üles ärkamist, et oleks hea värske tööle minna ja samas enne ei söö, et energiaallikas oleks trennis suuremal määral, keha rasvad. aitab alla võtta ja õpetab organismi lihtsamalt kätte saama energiat rasvadest. õhtuti kui on kerge taastav päev, siis kerge sörk 10-25km, kui tugevam trenn, siis 30-45km, talvel kuni 50-60km. seda siis koos soojenduse ja lõdvestusjooksuga. Eriti ju selleks aega ei kulu. täna näiteks oli kerge sörk 43km 3:20:00kulus selleks aega, pulsiga 126-128 kergelt aga täna reedene päev ja lühem tööpäev, seetõttu veidike pikemalt. Samamoodi treenid organismi rasvade kasutamist pikkadel 3-5tunnistel jooksudel, kui peale mineraalvee ei kasuta mingit muud lisaenergiat, nagu ka täna. Seljakotiga on vesi kaasas 3l kotiga, see annab mõnusa jõutrenni lisaks jalalihastele. Vahest puhkuse ajal ka 3korda päevas jooksu, siis jaotub aeg paremini.
Pigem mina oleks esitanud küsimuse nii - kas sul pere jaoks aega leidub.
Sellele oleks lihtsam vastata - kuna oleme naisega koos, siis teeme me KÕIKI asju koos ja meil ei meeldi kummalegi kuskile minna üksi. ühesõnaga kogu vaba aja veedame koos. ma arvan, et me oleme rohkem koos, kui enamus tavalisi eesti peresid. :D ühesõnaga: Saab valjas kaia, suua koos teha jne. ei saa isegi aru kuidas see võimalik on aga on.... aega jääb ülegi.


> *Kuidas sa sellest taastud?
taastuda aitab ja kiirendab hommikune kerge jooks. tegelikult on nii, et mida enam trenni teed, seda kiiremalt organism ise hakkab taastuma. Minu tugevad trennid on kõik alla anaeroobse läve, mis tähendab, et organism ei saa suurt koormust. kergetel taastuvatel jooksudel aitab kiirendada taastumist jooksmine minimalistlike jooksujalanõudega, mis annavad erkuse lihastesse tagasi.
ahjaa, ja ikkagi võib lisada, et kiire taastumine ja võimalik joosta nii suurt kilometraasi on võimalik suurel määral tänu sellele, et ei riku lihaseid venitamisegi. see on oluline punkt, mis teeb kõik selle võimalikuks.

> *Kust sa selle energia võtad?
Hea küsimus - minu vastus oleks, et jooksmine annab rohkem energiat kui võtab. Kui küsid mu naiselt, milline olen nendel päevadel, kui olen jooksnud - siis ütleb, et energiapomm ja kui ma ei jookse, siis vastupidi. morn ja uimane. on olemas energia jäävuse seadus, mina tõlgendan seda nii - mida enam energiat kulutan, seda enam ma seda tagasi saan ja mul on!

> *Kas öösel ikka magamiseks ka tunde jätkub või teed isegi lõunauinakut, et väsimusest jagu saada?
magama lähen 9paiku, vahest ka 8paiku, oleneb päevast ning tõusen 5paiku, uni läheb isegi varem ära ja seda ka nädalavahetustel. nii et 8tundi. ainuke probleem on magama jäämisega, sest naine ju üleval ja ega see kerge ole, kui "mõni" segab. seepärast on vahest ka unevõlga ette tulnud. vahest peab öösel tegema tööasju, siis on tulnud mõned trennid lihtsalt ära jätta ja üritada välja puhata sellest. lõunauinakut ei tee.

> *Ühesõnaga- kirjuta, kuidas sa nendest erakordsetest kilomeetritest taastud?
Kuna tugevate vahel on kerge trenni päevad, siis need kiirendavad taastumist, samas kui jooksed 350-360km nädalas ja organism on sellega harjunud, siis 300km on organismile väga kerge taastumise nädal. kõik oleneb sellest, millega organism on harjunud. ja nagu ma ka eespool ütlesin - mida enam jooksen, seda enam mul energiat on s.t. seda kiiremalt ma ka taastun!

> *Erakordsusest veel- abiellusite abikaasaga vee all ja valisid jooksuklubi nimeks Roosa Mehikese Jooksuklubi! Miks just niimoodi? Kas selleks on olemas kindel põhjus või lihtsalt miks mitte?
See vee all pildistamine oli mulle üllatuseks. Mu naine võttis loosimisest osa ja alles paar päeva enne rakverre sõitu utles, et sa pead võtma töölt vaba päeva, sest sõidame rakverre pildistama. See oli üks lahedamaid asju, mis me teinud oleme. Aitäh Siret, et tegid mulle üllatuse! Jooksuklubi nimi... kuna ma olen erinevates jutukastes olnud ja enamus lehtedel kasutajanimega "mehike" juba aastaid ja meie mõlema üks lemmikvärvidest, koos Siretiga, on roosa ning hiljem on mulle ka palju roosasid riideid ostetud, siis sealt kokku see nimi tuligi. eks see roosa ka sellepärast, et enamus mehi (aga ka naisi) on tänaval nii mustad ja hallid ja ei julge värve kanda ning eristuda teistest aga meile just see meeldib.
Eks pulmgi tuli kiiremalt, kui oleksime võinud oodata, kuna naine võitis cateringu toitlustamine loosiga ja see tuli ju ära kasutada :P


> *Seekord just niimoodi ja teistest erinevalt ja küll neid huvitavaid asju jõuab veel palju ette võtta?
Üldiselt me tahaksime asju ette planeerida aga enamasti see ei õnnestu, siis me oleme tihtipeale avatud huvitavatele ettepanekutele ja väga ette ei planeeri asju. tuleb, mis tuleb!
jooksuüritustest on järgmise aasta esimene võistlus planeeritud 24tunni jooks Soomes sisehallis, kus oleks esimene pikema jooksu katsetus. Sest järgmise aasta eesmärk, joosta 24tunniga rohkem kui 300km ootab ju löömist ja enne tuleb saada kogemus. nii et eks järgmine aasta tuleb neid ilmselt veel.


> *Mis plaanides mõlgub? Või pigem siis küsin ka seda, et mida oled veel erilist elus korda saatnud?Langevarjuhüpe või midagi muud? Mina olen näiteks 7 aastat mõisahoones elanud ja koolis käinud ning aastase ajateenistuse Narva piirilõigul veetnud ning Eesti-Venemaa delegatsioone relvaga auvalves kaitsnud! Igati teitmoodi elukogemus ju.
mulle relvad ja sõjavägi ja sellised asjad eriti ei istu, nii et hoidun  kõrvale. Nagu eespool mainisin, ei tee plaane, kui midagi tuleb või "kukub sülle", võib ette võtta. Pika elu jooksul on tegelikult kindlasti palju rumalusi tehtud aga, kes meist seda teinud ei oleks. Näiteks on nooruses öösel klubis tutvutud naisega ning kohe järgmisel hommikul avaldused perekonnaseisuametisse sisse viidud, sest sai kihla veetud et teeme ära, nädal hiljem muidugi tagasi võetud :D.
Aga üldiselt, see peab olema midagi sellist, mida saame naisega koos teha, sest nagu mainisin, teeme absoluutselt kõike koos. samas, mis ühe jaoks on erakordne, ei ole seda teiste jaoks. enamus ei ela sellist elu, nagu elan mina (või meie) ning nende jaoks on juba see meie elu teistsugune ja erakordne. tegelikult tunnevad väga paljud mind tänaval ära, keda ma ei tea ise, ilmselt ma siis olengi juba erakordne! kui tõsiselt öelda, siis me kõik oleme omamoodi erakordsed ja jätame need erakordsed asjad, mis tulekul, tulevikku. kui on õige hetk, siis need tulevad ise ja leiavad meid!





ja veel võiks kokkuvõtteks öelda, et miks ma jooksen:
aga sellepärast, et see ei ole mitte ainult mu elustiil vaid
jooksmine, see olengi mina ise.


inglise keeles on selle kohta hea ütlus:
"As every runner knows. Running is about more than just putting
one foot in front of the other, It is about our lifestyle and
who we are"
 
 


Meelise kommentaar vastustele:
"Olen juba üsna pikalt spordiga tegelenud ja väga palju enam üllatusi tulema ei peaks, aga vot ikkagi tuleb! Su vastustes on palju õpetlikku ja usun, et sellest tuleb hea lugu!"

02 August 2013

Teel Jumala poole ehk 2013viimased tegemised

Vahelduseks sai veidike statistikaga ka tegeletud.

Aprillikuu kilometraas oli suht väike, kuna alles kuu keskel sai, peale enam kui kuuajalist pausi, uuesti jooksmisega tegelema hakatud. (Koguaeg talvel mõtlesin, et libedaga peab ettevaatlik olema ja noo ikka õnnestus kukkumisega libedas kurvis endale nii viga teha, et pikalt eemal pidin jooksust olema...)

Aprillis
Jooksukilomeetreid kogunes vaid närused 395,1km
aega kulus selleks 33:34tundi
ehk kuu keskmine kilomeetrikiirus 5:06min/km
Kehakaal langes 73,5kg->67,7kg peale

Mai
Siin sai juba korralikult trenni tehtud ja ka väheke vaeva nähtud Laulasma Ultrat silmas pidades ja:
Jooksukilomeetreid kogunes 1094,9km
aega kulus selleks 90:58tundi
ehk kuu keskmine kilomeetrikiirus 4:59min/km
Kehakaal langes 67,7kg->63,7kg peale

Juuni
Siin sai maht alla võetud ja peale Laulasmaa Ultrat üle nädala täielikult puhatud (liiga kõvasti kinni seotud tossupaela pärast paistes jalg ei lasknud koheselt jooksurajale naasta), nii et kogunes kõike kremplit vähem:
Jooksukilomeetreid kogunes nadid 748,9km
aega kulus selleks 61:08tundi
ehk kuu keskmine kilomeetrikiirus 4:54min/km
Kehakaalu kuu lõpus ei mõõtnud, kuna polnud kodukandis aga ilmselt tõusis kuskil 67-68kg kanti, hea toidu peal ja puhates.

Juuli
Nüüdseks on maht ilusti jälle üleval ning kiirused tõusuteel:
Jooksukilomeetreid kogunes 1177,0km
aega kulus selleks 93:02tundi
ehk kuu keskmine kilomeetrikiirus 4:45min/km
Kehakaal langes jälle 63-64kg kanti.


Mida oodata (tegelikkus selgub muidugi elu käigus):
Augustis maht langeb, seoses osalemisega täispikal triatlonil aga võib siiski 1000km isegi täis koguneda
Sptembris tõuseb maht jälle - ehk loodetavasti isegi üle 1200km
Oktoobris langeb Haanja Jala100 võistluse tagajärjel :D - jälle 1000kandis ilmselt
November nagu ikka maht üleval
Detsember maht all, Viimase Öö Unistuse 12tunni jooks
Jaanuaris maht üleval - viimane ettevalmistus 24tunni jooksuks
Veebruaris kõike jälle vähemas ulatuses - 24tunni jooks


Ühesõnaga nagu jänes, hüpetega - üles-alla. Ideaalne trenn ju: väiksema mahuga kuudel tõstame kiirust, suurema mahuga kuudel hoiame kiirust, siis jälle tõstame, hoiame,.. jne jne





31 July 2013

Ka ehmatus võib olla meeldiv ehk 300+!

Pikemat aega otsisin seda dokumenti ja no ei leidnud õiget linki aga eile(nüüdseks üleeile) lõpuks said mu vaevad tasutud ja asi leitud!

Nimelt, nagu teate, sobib mulle hästi pika maa jooksmine, kuna lühema jaoks kiirust napib ning tahaks pühenduda jooksumaadele alates 100miilist edasi. Siis lootsin leida 24tunni jooksu maailma kõige aegade edetabelit. Vahepeal sai isegi välja öeldud ilusti järgmise aasta eesmärk aga muudkui leidsin ainult igal pool erinevate aastate edetabeleid, võistluste tulemusi aga kuidagi ei sattunud peale sellele, mida otsisin...
Aga nüüd on see leitud ja 2012aasta lõpu seisuga täitsa olemas (2013 on seal küll veidike muudatusi aga mitte midagi väga erilist). Kes tahab rohkem vaadata ja uurida, saab selle leida aadressil: 24h jooksu edetabel .

Leidsin, vaatasin ja ehmusin! Ei,  mitte et ma oleks oma võimetes kahtlema hakanud vaid pigem ehmusin selle üle, et mis siis ikkagi saab edasi, kui ma lubatud tulemuse ära jooksen? Kes ma siin olen, mida see tähendab, mis edasi? Ainus, milles ma ikkagi ei kahtle, on see, et ma lubatu teoks teen. Minu vormi ja füüsise pealt on see täiesti reaalne ideaalsetes tingimustes!
(alustasin seda artiklit eile ning siis kirjutasin eelneva küsimuse ja... kas jumalad on tõesti olemas? on see märk, et olengi valmis!!!??? - igatahes tänane Mardi artikkel andis mu küsimusele ilusa vastuse: http://ultrajooksja.blogspot.com/2013/07/62-kuuskummend-kaks.html)

Sellise esimese testimise, kus eesmärk pole 300km vaid enesetunde kogumine ja õppimine, peaks praeguse seisu järgi toimuma 2014a veebruaris. Loodan taustajõududelt head "tööd" ja abi ning üritaks joosta 280-285km selle 24tunni jooksul. Eks täpsem jooksuplaan saab paika pandud vahetult enne üritust!

Ja nüüd jutule lisaks ka veidike täiendatud ning analüüsitud väljavõtted antud tabelist. Loodetavasti ei teinud vigasid sisse, kui tegin ja näete, andke teada, saan ära parandada.

PS! Antud PDF dokumendis olevas tabelis, on rekordi pikkuseks 303,306km, kuigi ma saan aru, et tegelikkuses on see 303,506km. Ilmselt näpukas aga jätan asja nii nagu tabelis on, viisakusest samaks :D



Üldine tabel ehk siis võistleja kõik tulemused (esimesed 60tulemust) ->

Jrk Koht Km-d Nimi

Sünd.
Võistlus
Aasta Rada Tempo
1 1. 303,306 Yiannis Kouros
1956
Adelaide
1997 track 04:45
2
295,030 Yiannis Kouros
1956
Canberra
1997 track 04:53
3
294,104 Yiannis Kouros
1956
Coburg
1996 track 04:54
4
290,221 Yiannis Kouros
1956
Basel
1998 road 04:58
5
286,463 Yiannis Kouros
1956
New York
1985 road 05:02
6
285,362 Yiannis Kouros
1956
Surgeres
1995 track 05:03
7
285,002 Yiannis Kouros
1956
Surgeres
1996 track 05:03
8
284,853 Yiannis Kouros
1956
New York
1984 road 05:03
9
284,070 Yiannis Kouros
1956
Soochow
2002 track 05:04
10
283,600 Yiannis Kouros
1956
Montauban
1985 track 05:05
11
282,981 Yiannis Kouros
1956
Coburg
1995 track 05:05
12 2. 282,282 Denis Zhalybin
1980
Sankt Peterburg
2006 road 05:06
13
280,469 Yiannis Kouros
1956
Melbourne
1990 track 05:08
14 3. 277,543 Mike Morton
1971
Katowice
2012 road 05:11
15
277,416 Yiannis Kouros
1956
Sylvania
2002 road 05:11
16 4. 276,209 Wolfgang Schwerk
1955
Koln
1987 road 05:13
17 5. 275,982 Anatoliy Kruglikov
1957
Podolsk
1995 track 05:13
18
275,828 Yiannis Kouros
1956
S.G.Lupatoto
2001 track 05:13
19 6. 275,684 Ryoichi Sekiya
1967
Taipei
2007 track 05:13
20 7. 275,576 Nikolay Safin
1958
Podolsk
1993 indoor 05:14
21
275,357 Yiannis Kouros
1956
Surgeres
1997 track 05:14
22 8. 274,715 Bernard Gaudin
1949
Niort
1982 road 05:15
23 9. 274,480 David Dowdle
1954
Blackbridge
1982 track 05:15
24 10. 274,119 Hans-Martin Erdmann
1944
Koln
1987 road 05:15
25 11. 273,828 Valmir Nunes
1964
Soochow
2003 track 05:16
26 12. 273,708 Shingo Inoue
1980
Brive
2010 road 05:16
27
273,366 Ryoichi Sekiya
1967
Seoul
2008 road 05:16
28
272,936 Ryoichi Sekiya
1967
Taipei
2006 road 05:17
29 13. 272,624 Jean-Gilles Boussiquet
1944
Lausanne
1981 track 05:17
30 14. 272,619 Eduard Khirov
1961
Podolsk
1995 track 05:17
31 15. 271,750 Masayuki Otaki
1964
Soochow
2004 track 05:18
32
271,200 Anatoliy Kruglikov
1957
Podolsk
1994 track 05:19
33 16. 270,337 Lubomir Hrmo
1961
S.G.Lupatoto
2001 track 05:20
34
270,296 Anatoliy Kruglikov
1957
Podolsk
1994 indoor 05:20
35
270,224 Yiannis Kouros
1956
Surgeres
2004 track 05:20
36
270,200 Valmir Nunes
1964
Sao Paulo
2002 track 05:20
37 17. 270,087 Paul Beckers
1962
Uden
2003 road 05:20
38 18. 269,560 Nasibulla Husnullin
1955
Podolsk
1994 indoor 05:21
39
269,474 Yiannis Kouros
1956
Sylvania
1999 road 05:21
40
269,085 Ryoichi Sekiya
1967
Brno
2004 road 05:21
41
268,975 Eduard Khirov
1961
Podolsk
1994 track 05:21
42 19. 268,859 Alain Prual
1959
Gravigny
1999 road 05:21
43
268,590 Anatoliy Kruglikov
1957
Podolsk
1992 indoor 05:22
44
268,400 Anatoliy Kruglikov
1957
Sankt Peterburg
1997 road 05:22
45 20. 268,251 Donald Ritchie
1944
London
1991 track 05:22
46
268,126 Ryoichi Sekiya
1967
Soochow
2010 track 05:22
47
268,065 Anatoliy Kruglikov
1957
Worschach
2005 road 05:22
48 21. 267,626 Lucien Taelman
1957
Marquette
1998 road 05:23
49
267,543 Donald Ritchie
1944
Milton Keynes
1990 track 05:23
50
267,510 Yiannis Kouros
1956
Surgeres
2003 track 05:23
51 22. 267,427 Ewald Eder
1956
Worschach
2003 road 05:23
52 23. 267,294 Jens Lukas
1966
Gravigny
2002 road 05:23
53
267,223 Ryoichi Sekiya
1967
Uden
2003 road 05:23
54 24. 267,088 Ivan Labutin
1959
Podolsk
1995 track 05:23
55 25. 267,074 Fabien Hoblea
1965
Seoul
2008 road 05:24
56 26. 266,677 Scott Jurek
1973
Brive
2010 road 05:24
57
266,275 Ryoichi Sekiya
1967
Soochow
2002 track 05:24
58
266,180 Yiannis Kouros
1956
Coburg
1997 track 05:25
59 27. 266,050 Aleksandr Komissarenko
1937
Tula
1982 track 05:25
60 28. 265,932 Rae Clark
1952
Portland
1990 track 05:25




Koondtabel võistlejate parimate tulemusega (esimesed 30tulemust) ->

Koht Km-d Nimi

Sünd.
Võistlus
Aasta Rada Tempo
1. 303,306 Yiannis Kouros
1956
Adelaide
1997 track 04:45
2. 282,282 Denis Zhalybin
1980
Sankt Peterburg
2006 road 05:06
3. 277,543 Mike Morton
1971
Katowice
2012 road 05:11
4. 276,209 Wolfgang Schwerk
1955
Koln
1987 road 05:13
5. 275,982 Anatoliy Kruglikov
1957
Podolsk
1995 track 05:13
6. 275,684 Ryoichi Sekiya
1967
Taipei
2007 track 05:13
7. 275,576 Nikolay Safin
1958
Podolsk
1993 indoor 05:14
8. 274,715 Bernard Gaudin
1949
Niort
1982 road 05:15
9. 274,480 David Dowdle
1954
Blackbridge
1982 track 05:15
10. 274,119 Hans-Martin Erdmann
1944
Koln
1987 road 05:15
11. 273,828 Valmir Nunes
1964
Soochow
2003 track 05:16
12. 273,708 Shingo Inoue
1980
Brive
2010 road 05:16
13. 272,624 Jean-Gilles Boussiquet
1944
Lausanne
1981 track 05:17
14. 272,619 Eduard Khirov
1961
Podolsk
1995 track 05:17
15. 271,750 Masayuki Otaki
1964
Soochow
2004 track 05:18
16. 270,337 Lubomir Hrmo
1961
S.G.Lupatoto
2001 track 05:20
17. 270,087 Paul Beckers
1962
Uden
2003 road 05:20
18. 269,560 Nasibulla Husnullin
1955
Podolsk
1994 indoor 05:21
19. 268,859 Alain Prual
1959
Gravigny
1999 road 05:21
20. 268,251 Donald Ritchie
1944
London
1991 track 05:22
21. 267,626 Lucien Taelman
1957
Marquette
1998 road 05:23
22. 267,427 Ewald Eder
1956
Worschach
2003 road 05:23
23. 267,294 Jens Lukas
1966
Gravigny
2002 road 05:23
24. 267,088 Ivan Labutin
1959
Podolsk
1995 track 05:23
25. 267,074 Fabien Hoblea
1965
Seoul
2008 road 05:24
26. 266,677 Scott Jurek
1973
Brive
2010 road 05:24
27. 266,050 Aleksandr Komissarenko
1952
Tula
1982 track 05:25
28. 265,932 Rae Clark
1952
Portland
1990 track 05:25
29. 264,967 Etienne van Acker

1952
Uden
2003 road 05:26
30. 264,901 Gunter Klammer Klammer
1959
Worschach
2003 road 05:26



Ainult sisetingimustes joostud tulemused (esimese 60põhjal) ->

Koht Km-d Nimi

Sünd.
Võistlus
Aasta Rada Tempo
1 275,576 Nikolay Safin
1958
Podolsk
1993 indoor 05:14
2 270,296 Anatoliy Kruglikov
1957
Podolsk
1994 indoor 05:20
3 269,560 Nasibulla Husnullin
1955
Podolsk
1994 indoor 05:21
4 268,590 Anatoliy Kruglikov
1957
Podolsk
1992 indoor 05:22



Ainult staadionil joostud tulemused (esimese 60põhjal) ->

Koht Km-d Nimi

Sünd.
Võistlus
Aasta Rada Tempo
1 303,306 Yiannis Kouros
1956
Adelaide
1997 track 04:45
2 275,982 Anatoliy Kruglikov
1957
Podolsk
1995 track 05:13
3 275,684 Ryoichi Sekiya
1967
Taipei
2007 track 05:13
4 274,480 David Dowdle
1954
Blackbridge
1982 track 05:15
5 273,828 Valmir Nunes
1964
Soochow
2003 track 05:16
6 272,624 Jean-Gilles Boussiquet
1944
Lausanne
1981 track 05:17
7 272,619 Eduard Khirov
1961
Podolsk
1995 track 05:17
8 271,750 Masayuki Otaki
1964
Soochow
2004 track 05:18
9 270,337 Lubomir Hrmo
1961
S.G.Lupatoto
2001 track 05:20
10 268,251 Donald Ritchie
1944
London
1991 track 05:22
11 267,088 Ivan Labutin
1959
Podolsk
1995 track 05:23
12 266,050 Aleksandr Komissarenko
1937
Tula
1982 track 05:25
13 265,932 Rae Clark
1952
Portland
1990 track 05:25