20 August 2014

HILLY: Vivid Compression Sock

HILLY Vivid Compression Sock

Kui umbes kuu-poolteist tagasi paluti mul avaldada arvamust Hilly toodete kohta ning oma muljetest ka oma lühikene arvamus kirja panna, siis arvasin, et nädalaga saab asi tehtud aga sellel aastal on kuidagi kiired ajad olnud ja kuna ei tahaks ju mingit tühja juttu ajada ning oli soov ka mõned pildid lisada, siis kuidagi venis. Nüüd on siis see asi tehtud ja kuna see on esimene kompressioonitoote arvamusjutt, siis üritasin kokkuvõtvalt ka kirja panna üldse kompressiooni ideoloogia kohta, mitte ainult konkreetse toote kohta. Seetõttu kujunes ka artikkel loodetust pikemaks ja sügavamaks. Loodetavasti aitab see jutuke teid oma valikute tegemisel...


Tegelikult on väga raske kompressioonitoote puhul leida võrdlust teiste toodetega, sest tegelikkuses on ju nad kõik sarnased ja ka põhimõtted samad. Igatahes, kui mulle pakuti Hilly toodete testimist, siis väike kogemus oli ka ennem olemas antud tootjast, paari mütsi ja kinnaste ning ühe särgi näol ja minu arust on nende kujundus ja värvilahendused ühed ilusaimad ning ma olin loomulikult kohe nõus - ilusad, mugavad tooted varemalt, kindlasti on seda ka sukad.  Olen enne kandnud ka erinevate firmade kompressioonisokke (Asics, X2U) või sääriseid (X2U, CEP), nii et on olemas ka väike võrdlusmoment.

Kodulehel kirjutatakse nii:
Kompression ja nähtavus
Parem vereringe aitab vabastada piimhapet/vähendab laktaaditaset trenni ajal ja pärast maastikujooksu ja võistlust. Heledad erksad värvid aitavad teil olla nähtav teistele metsas liikujatele. Nendel on keskmine surve, koos hea õhuläbilaskvusega ja erineva surveastmega kompressioon jalgadele. Lycra Sport materialist sokid pakuvad optimeeritud jõudlust ja peavad kaua vastu ning on erakordnelt mugavad kandjatele, et anda oma parim. CoolMAX materjal sisaldab tõhusat kiudoptilist niiskuse ärajuhtimise süsteemi. See suunab higi kehast eemale läbi kanga, kus see saab kiiresti aurustuda, võimaldades kehal olla jahedam ja pakub suuremat mugavust.
Materjal: 64% polüamiidi, 31% Coolmax, 5% elastaani.


Kuna kompressiooni sokkide puhul on väga raske määrata nende "abi" jooksmisel, siis kasutasin ka mitmete blogiarvamuste ja testimiste abi.

Positiivne:
1.  Vere laktaadisisalduse vähendamise läbi väsimuse vähendamine jooksu ajal.
See on vist üks raskemini "nähtav", leitav positiivne efekt.  Erinevad päevad on treeningutes erinevad ja kui otse lihasest ei ole võimalik laktaadiproove trenni ajal võtta, siis jäävad enamus arvamused sellest neutraalseks ja ebakindlaks. On või ei ole? Endale tundub küll, et on just pikemaid jookse võimalik pikemalt joosta enne väsimuse saabumist aga samas, vb samal päeval oleks olnud sama enesetundega jooksmine ka ilma sokkideta? Samad "tunded" ka tempojooksu kohta. Ühesõnaga jään otsese vastuse võlgu siinkohal.
2.  Trenni ajal lihasvibratsioonide vähendamine ja tänu sellele vähem "kahjustatud" lihaskiud peale trenni ja kiirem taastumine.
See punkt on kõige enam positiivset vastukaja leidnud ja olen ka ise sellega täiesti nõus. Paratamatult jalg põrub maandudes ja koos sellega ka lihased. Mida vähem põrutada ja kompressioonisokid aitavad lihast olla paigas, seda vähem on lihased haiged peale trenni. Teoorias peaks see mõjuma väga pikkade jooksude puhul kõige enam - lihas peaks kauem vastu pidama, nii et vb ikkagi on see teatud efekt ka trenni ajal? Pead ei anna aga ise kasutan igal juhul ja rahul. Tänu vähem kahjustatud lihastele on taastumine kiirem ja treeningefekt parem. 
3.  Parem kehaasend ja tunnetus.
Kuna lihased on enam fikseeritud, siis sellega on maastikul joostes parem raja tunnetus ja läbi selle paranenud kordinatsioon. Ise otseselt ei ole seda märganud ühegi firma kompressioonitoodete puhul aga mulle ei meeldi nii väga ka maastikul jooksmine, nii et vb lihtsalt ei ole tähele pannud.
4.  Erksad värvid aitavad silma paista teistele liiklejatele.  
Ohutuse seisukohast super eriti hämaraajal või pimedas. Igal juhul soovitan! Peale ilusate värvide on ohutus üks tähtsamaid nüansse jooksmisel!
5.  Kiirem taastumine peale trenni
See on minu arust lisaks punktile 2., kõige olulisem ja kõige paremini nähtav efekt üldse! Olen ise tundnud ja seda positiivset külge mainitakse ka kõigis arvamustes. Eriti rõhutatakse positiivset külge peale pikki treeninguid. Võib kanda kompressioonisokke peale trenni õhtul ja väga pikkade trennide järel jätta need jalga ka ööseks. Paraneb verevarustus ja läbi selle kiireneb taastumine ning saate järgmisele trennile "peale minna" värskemana. Nagu seda ka igal pool rõhutatakse: puhkus ja taastumine on treeningu kõige olulisem osa! ja kui sellele aitavad kaasa ka kompressioonisokid, siis miks mitte seda abi kasutada, kui tahame järgmisele trennile peale minna rohkem värskematena ja puhanumatena!
6.  Pikad püksid pärsivad jala liikumist veidike põlvest.
See on üks nüanss, mis on paljudes arvamustes jäänud ebaõiglaselt mainimata. Sokid+lühikesed püksid jätavad jalgadele suurema liikumisvabaduse põlvedest, samas hoiavad siiski jalad soojas peaaegu täisulatuses, nii et on hea kanda ka jahedamate ilmadega.
7.  Sukad hoiavad jalad jahedad ja kuivad.
Konkreetsete sokkide kiud juhivad higi kehast eemale ja hoiavad jalga ülekuumenemise eest. Päikeselise ilma korral pikal jooksul muidugi hoiavad ka päikesepõletuse eest. Kuigi tagavad ilusa spordimeheliku "päevituse" :D
8.  Gradual kompression.
Otsene seos punktiga 1. altpoolt tugevam kompressioon, mis väheneb kergelt ülevalpool, et panna veri liikuma südame suunas. Ja sama tulemus - tegelikkuses otseselt seda küll kuidagi ei tunneta aga vb... platseeboefekt on ka hea efekt! Antud sokid on medium survega, mis tähendab, et neid on veidi mugavam ja kiirem jalga panna kui osasid teisi, mis on tugevama kompressiooniga. Tulevad paremini üle kanna jalga.
9.  Reisides
Kõige enam on uuritud ja rõhutatud kompresioonisukkade positiivset efekti just reisimisel, kui jalad on pikalt paigal ühes asendis ja muidu verevarustus on väga kehva. Selles valdkonnas kasutati neid juba enne, kui sportlased need kasutusele võtsid.
Negatiivne:
1.  Raskem kaal kui lihtsalt sokkidel.
Noo see vahe on nii väike ja kõik kasulik kaalub selle mitmekordselt üle.
2.  Kannakõõluse ärritus või mitte.
Ise ei ole seda kogenud aga osad sokkide ja sääriste kandjad on kurtnud sääriste puhul, et need võivad veidi kõõlusele peale käia ja ärritada ning ei soovita enam kui 1-2tundi sääriseid kanda aga sokkidel pole nad seda efekti näinud. (samas osadel on olnud just vastupidi, ilmselt oleneb kõik konkreetsest tootest ja antud Hilly toote puhul seda probleemi ise küll ei avastanud). Ilmselt ei ole mõtet seda punkti mainidagi aga kuna on esinenud, siis sai siin ka mainitud, tõe huvides.
3.  Säärelihaste suremine.
Netis selle kohta eriti infot ei leidnudki aga tean Eestis inimesi, kellel on peale sokkide kandmist sellist asja esinenud. Ühe FB küsimuse kommentaariumites arutlesime ka sellel teemal ja jõudsime järgmisele järeldusele - kuigi kasutaja ostis enda suurusele vastavad sokid, siis tema lihased trenni kõigus paisuvad niivõrd, et kompressioon läheb liiga tugevaks ning paneb verevoolu kinni ja ta oleks pidanud ostma suurema numbri sokke. Ise kannan 1numbri võrra väiksemaid sokke ja need on ok. 2numbrit väiksematega on endalgi sama probleem olnud. Aga mul ei paisu lihased nii palju jooksu ajal. Tegelikkuses on teaduslikult selgeks tehtud et on olemas ideaalne surveaste, mis on 20mmHg ja erinevatel sokkidel see on erinev ca +/-5mmHg. Hilly sokkid on medium survega, nii et nende puhul ei tohiks seda probleemi esineda - tasuks just neid proovida, kui mõnede teiste toodete puhul esineb lihaste "suremist". Kellel jalalihased väga ei paisu ja ümbermõõt on väike säärtel, võiksid proovida ka 1numbri võrra väiksemat kui enda suurus. Nii mõnegi soki puhul üldse, soovitan osta mitte enda number vaid pigem 1võrra väiksem suurus. Ei tasu karta - sokid venivad ja rohkem ümber sokid vähendavad villide tekkimise võimalust oluliselt.



Oli just üks teema ka Facebookis, kus toodi välja päris häid mõtteid:
Kaido: compressiooni eesmärk ongi parandada lihastes vereringet ja nende kasulikkus tulebki esile pikkade jooksudega ja soojakraade võiks ka väljas olla vähem kui 15, kuumade ilmadega teevad nad pigem kahju. ka mul oli kunagi see mure, et säärelihased surid nö ära, aga seda just siis kui kasutasin sääriseid kuumemate ilmadega.
 
Hanno: Kui sisenete vanuseklassi 45+, siis kompressioonid aitavad sind mahutreeningute puhul sõna otseses mõttes ühes tükis hoida. Kaidol õigus, juulikuise palavusega kompressioonid otsest kasu ei anna. Aga kevadel/sügisel kasutada lisaks kompressioonpõlvikutele kompressioonipükse näitena (3/4 ja põlveni). Aga just vanakestel (45+ vanuseklass).
Tähele on pandud, et kompressioonisokke poodi ostma minnes, tasuks seda teha vahetult peale trenni, kui lihased on paisunud (või mõõta ise sääreümbermõõtu kohe peale trenni), nagu selgus, paljudel lihased paisuvad oluliselt trenni käigus ja liiga väiksest sokist hakkavad lihased hoopis surema. Samas ei tasu karta ja kohe ka liiga suur number osta, sellisel juhul poleks ju kompressioonisokist kasu. Minul isiklikult lihased eriti ei paisu aga kuna soovin saada maximaalset kompressiooni, siis ostan vähemalt 1suuruse võrra väiksemad sokid aga minu lihas ka ei paisu eriti. Korra sai proovitud 2suuruse võrra väiksemaid ja tõesti, säärelihased kippusid "surema".  Üldjuhul sokid venivad ja 1suuruse võrra väiksem sokk on täiesti ok jalas. Jooksusokke ostes peabki tegelikult tähele panema, et sokk ei pea õige suurus olema, vaid pigem veidike väiksem, siis on tunduvalt väiksem ka hõõrumise oht. Eriti rõhutatakse seda ultradistantside (ühesõnaga lihtsalt pikemate jooksude) puhul. Kompressioon ei ole ainult võistlustel kasutamiseks vaid pigem meie igapäevaseks abivahendiks!
Hilly sokid on medium survega ja neil ei valita suurusi sääreümbermõõdu järgi vaid jalanumbri järgi. Nende puhul ei tohiks olla ohtu, et kompressioon on liiga tugev. (minu arvamus). Nii mõnedki on soovitanud kasutada kompressioonisokke juba 1päev ennem (või vähemalt tunni/paari jooksul ennem) pikemaid võistlusi - maraton, ultrajooks.

 
Järelduseks:
Kindlasti tasub muretseda endale kompressioonisokid nii algajatel kui ka edasijõudnutel ja jõuda ise järeldusele, kas neist on abi või mitte. Just Hilly sokid võiksid olla head ja mõsitliku hinnaga esimesteks katsetusteks!
  

 

PS!

 Hilly toodetekohta võite uurida lähemalt: www.jooksuriided.ee

või FB lehel: FB jooksuriided.ee


01 August 2014

Steven Way - eeskujuks meile kõigile!

Steven Way - priskest diivanimõmmist eliitjooksjaks




Oli plaanis see jutuke kirjutada juba varem aga ei jõudnud selleni. Hetkel sundis suhteliselt poolik delfi.ee artikkel selle asja ikkagi (veidike kiirustades) lõpuni viima...
.. nii et:

Alustuseks  veidike biograafiat:

Sündinud 6.juuli 1974 (keskealine 40a hetkel)

September 2007.a. 33aastane Steve  Way kaalub 105kg, keskkohast 96cm, 20suitsu päevas,
istub enamus ajast diivanil, sööb rämpstoitu, veedab pubis aega õlleklaasi taga sõpradega

Juuli 2014.a. 40aastane Steve Way kaalub 66-67kg, keskkohast 71cm. Dieediks - jookseb 220-230km nädalas.

Steven on vastus paljude küsimuste: me ei tohi kunagi alla anda oma unistustele, ükskõik kui suured nad ka on! Kuue ja poole aastaga, selle teekonna algusest, on ta jooksnud üle 42000 kilomeetrit, mis on pikem, kui Maa ümbermõõt (umbes 40000 km).

Rekordid:
3km : 8:39min (2:53min/km)
5000 m: 14:41min (2:56min/km)
10,000 m: 30:55min (3:06min/km)
poolmaraton: 1:06:10 (3:08min/km)
maraton: 2:15:16 (3:12min/km)
50 km: 2:53:41 (3:28min/km)
100 km: 6:19:20 (3:48min/km)

viimased tulemused:
Londoni maraton 13,aprill 2014 15-s 2:16:27  3koht brittidest Mo Farah ja Chris Thompsoni järel
100km Inglise MV 3.mai 2014  1. 6:19:20
Commerwealth Games 27.juuli 2014 10-s 2:15:16

aasta 2008 parimad tulemused:
5000 15:33.6
10km 32:29
poolmaraton: 1:12:45
maraton 2:35:19



Ja pikemalt juttu:


7aastat tagasi kaalus ta 105kg ja tal oli liiga kõrge vererõhk, suitsetas 20sigarit päevas ning külastas tihti kiirtoidukohti ning armastas sokolaadi ja maiustusi.Ta avastas, et nii edasi enam ei saa ja hakkas jooksma, et saada vormi ja pole siiani lõpetanud nagu enamus sellistest alustajatest.

Oma treeningplaanid koostab ta ise. Kooliajal oli ta see kutt, kes peitis end põõsastesse esimesel ringil ja ühines teistega hiljem :D Kuigi ta on häid tulemusi jooksnud ka vahepealsetel aastatel, on just see aasta tema läbilöögi aasta, kui ta Londoni maratonil startis 2:45meeste stardigrupist, ca 1min hiljem kui eliitgrupp, kus olid sealhulgas Mo Farah ja maailmarekordi omanik Wilson Kipsang. Ta jooksis mööda paljudest hea "asetusega" jooksjatest ja lõpetas 15ndana ajaga 2:16:27, ületades oma isikliku rekordi enam kui 3minutiga ning oli kolmas Inglise jooksjatest ning see aeg oli 33sekundit parem kui Commonwealth mängude norm

Uskumatu - on esimene sõna, mis tuleb mõttesse, kui kuuled Steve teest selle tulemuseni.  Londoni maraton ei olnud üldse tema eesmärk. Otsus osaleda seal, tuli alles 8 päeva enne jooksu. Kõik tema eesmärgid olid ületada 100km jooksus Suurbrittania rekord Briti meistrivõistlustel mai alguses. Tema aeg oli 6:19:20, ehk 46min kiirem kui järgmisel võistlejal. See teeb 100km keskmiseks kiiruseks 3:48min/km (Paljud meist suudavad läbida sellises tempos maratoni? poolmaratoni? 10km? 5km? 1km?). Tänu sellele tulemusele, mis on hetkel maailma hooaja parim, läheb ta novembris Doha-sse maailma meistrivõistlustele. Suureks konkurendiks seal on talle 23aastane venelane, kes jooksis eelmisel aastal 100km 6:18. Võitlus 23aastase ja 40aastase vahel tõotab tulla pinev ja pakub Stevele lõbu, igatahes on see talle selle aasta üks eesmärkidest.

Way veedab nii mõnigi kord oma nädalavahetused laupäeval maratonil ja sellele järgneb pühapäeval ca65km pikk jooks. Ei tundu et see jätab talle palju aega,  et süüa oma lemmikut - rämpstoitu, või mis? Steve: "Ma olen ikka rämpstoidu fänn. Minu isiksus ei ole muutunud. Pärast rasket nädalavahetust, võin paar päeva endale lubada rämpstoitu nagu Hiinatoit, kana-karri, taitoidud,
kala, krõpsud, pizza, mida iganes - ja maiustusi ning šokolaadi. Ma armastan rämpstoitu ja ma söön vahel ikka, sest et "vana" kutt on kindlasti veel olemas.

Ta on lihtsalt natuke segaduses, et ta on võimeline jooksma ajaga 2:16 maratoni.". "Osa minust ei usu, et ma sellise aja parandamise Londonis suutsin teha", ütles Steve. "Aga ma arvan, et ei andnud endast 100%, kuna taastusin kiirelt ja  ei tunnegi jalgades, et oleks nii pikalt ja kiirelt jooksnud."

Tema lõplik maratoni ettevalmistus oli kaugel ideaalsest: Eliit viibis luksushotellides, tema ööbis autokaravanis, et hoida kokku raha. 1500dollarit oli esimene suurim summa, mis ta võitis, nüüd, tänu sellele tulemusele, mis oli alla 2:17. Tema naine Sarah on tema raamatupidajaks ja jälgib tema sissetulekuid ja väljaminekuid jooksmisele. Eelmisel aastal oli ta suurtes miinustes, kui arvestada sisse ka võistlusreisidele kuluv raha.

Aga kust on siis selline talent pärit? Ta ei olnud talent kooli ajal ega ka järgneva 15aasta jooksul. Tema elu järgis täiesti tavapärast rada: tihti püüdis ta kaalust alla võtta, süües tervislikult ja sörkida, aga paar nädalat hiljem ta loobus alati... nagu paljud meist. Ometigi tundis Way, et ta võib olla eriline - kui ta läbis 2006aastal oma esimese maratoni peale 3nädalast treeningut ja saavutas vägagi hea tulemuse 3:07:08 joostes oma paksu kehaga mööda nii mõnestki saledast klubijooksjast aga selle järel ei pannud ta jooksujalanõusid jalga mitte kordagi järgneva 18kuu jooksul... Aga 2007aasta lõpu poole suutis ta vaevalt magada öösiti, suitsetaja köha pärast ja see segas ka ta naist. Sellel hetkel
oli vähemalt pool nende toidust kiirtoit ja ta sõi pidevalt sokolaadi ja muid maiustusi, ning ta kaalus juba 102kg ja siis ta mõistis, et peab radikaalselt oma elus midagi muutma. "Mul oli vaja midagi ette võtta. See koos asjaoluga, et olin oma elu raskeimas hetkes - ma sain hommikul üles ja vaatasin end peeglist ja see ei olnud ilus, mida ma nägin. "

Ja seda ta tegigi, loobus suitsetamisest ja hakkas käima sörkimas ja järgis 24nädala treeningplaani raamatust "Advanced Marathoning". Ta võttis eesmärgiks ületada 3tunni piir 2008aasta Londoni maratonil. Selle asemel jooksis ta seal aja 2:35 ja tuli 100ndaks. see oli nii fantastiline tema jaoks,
et ta liitus kergejõustikuklubiga ning hakkas kõike võtma märksa tõsisemalt. 4nädalat varem, treenides 2008aasta Londoni maratoniks osales ta Bath poolmaratonil, lootes saada aega 1:20 aga jooksis 1:12. Ta naine, Sarah, oli täiesti sokeeritud: "Oota," ütles ta, "Sa just lõpetasid selle esimese Kenya naise ees ja sa tulid 30ks 10000st!"  Sellest hetkest peale hakkas ta tähistama igat isiklikku rekordit ja seda väga omapäraselt: Läks otse pubisse, jõi pindi õlut ja tõmbas suure paksu sigari :D
2009aastal jooksis ta Londoni maratoni 2:25ga, hoolimata nädal varem saadud reie tagumise lihase (hamstring) vigastusest. Ta kukkus kokku finisijoont ületades ning pidi kasutama karke mitu nädalat aga sellegipoolest ta tahtmine aina kasvas. ning 2010aastal jooksis ta esmakordselt maratoni alla 2:20.
Kuid järgmise 3aasta jooksul areng aeglustus, ta püüdis suurendada mahtu ning jooksis 260km nädalas aga tema keha mässas selle vastu ja pulss tõiusis üle 30löögi puhkeolekus, tuli järjest mitu vigastust ja kõige hullem neist enne 2013aasta Londoni maratoni, kui ta oli uskumatult heas vormis.
Ta otsustas hoopis osaleda 100km võistlustel (Stokholmi ultramaratonil) ja võitis need 40minutise ülekaaluga järgneva ees, ajaga 6:40.

Ta ise arvab, et võtmeks on väga kiire taastumine peale pikki aga samas kiireid jookse. Pikemad maad ei pane ta kehale sellist koormust kui maratonitempos jooksud. Isegi kui ta teeb mitu pikka jooksu järjestikku ühel nädalavahetusel, näiteks laupäeval maraton ja pühapäeval 65km jooksu,
on ta keha sellega täiesti rahul ja taastub kiirelt.

Ta jookseb 2x päevas - hommikul enne tööd või lõuna ajal ning õhtul. Peale 2014Londoni maratoni ja enne Commonweight mänge oli tal ainult üks täielik puhkepäev aga nagu ta ise ütleb: "Ma ei tunne end mitte kuidagi paremini peale täielikku puhkepäeva, pigem vastupidi. Ühesõnaga, kui mul on vaja puhata, siis teen pigem kerge 10km sörgi"

Way võib teile rääkida täpselt kõigist oma jooksudest alates 2007aastast - distantsid, tempo, kuidas ta end tundis, kõik on kirja pandud. Isegi kui ta jookseb, mõtleb ta jooksmisest. "Ma olen nagu jooksev narr", ohkab ta. Temas on midagi võluvat, armastusväärset ja veidike ekstsentrilist olekut. See intervjuu oli antud enne 100km jooksu Suurbrittania meistrivõistlustel, mis toimus 2nädalat peale Londoni maratoni. Loomulikult ei lootnud ta Commonweight mängude maratonilt medalit aga ta ei tundud ka hirmu selle jooksu ees. Kõige realistlikumaks pidas ta medalit 100km jooksult, kus oli eesmärgiks joosta kiiremini kui 6:20, see erutas teda kõige enam. Nagu ta ise ütleb: "Ma olen lihtsalt mees, kelle kinnisideeks on tema hobi ja ei suuda kuidagi puhata sellest". "Kui aus olla, siis ma
ei oodanud kuidagi, et tõusen uuele tasemele aga ma üllatasin isegi iseennast. Ja nüüd võin küsida endalt - milleks veel enamaks ma olen suuteline?"

Ja viimane võistlus Commonwealth Mängudelt: 10s koht ajaga 2:15:16, millega ta ületas Briti 35aasta vanuse rekordi (üle 40aastaste), mille oli jooksnud tuntud Briti jooksja Ron Hill.
Vaadates oma abikaasa Sarahi poole ütles ta peale jooksu: "Kogu mu eesmärk oli joosta 10hulka, isiklik rekord ja Briti rekord ja ma täitsin need kõik, Ma poleks lootnud paremat päeva. Ma olen alati öelnud, et mu parim päev on mu pulmapäev aga see siin, on sellega võrdne ja ma loodan, et Sarah ei pahanda"

Töökohaks on tal arvutiekspert Barclay pangas.
Way-d toetavad tema pere, sõbrad ja kolleegid. Tema naine on näinud seda muutust reaalajas. Ta pole enam see mees, kes oli alguses aga ta
on kindel, et naine valiks just sellise mehe, kes ta on praegu, kui selle, kes oli varem.




Intervjuu Stevega:


Kuidas tundub esindada Inglismaad Commonwealth Mängudel?
 Uskumatu. Olles "jäänud kinni" 2:19 maratonijooksjaks mitu aastat, ei olnud mul palju aega mõelda, mis juhtuks, kui ma saan aja alla 2: 17.   Ma ei suutnud pikalt uskuda seda, et pääsesin meeskonda, enne kui tuli ametlik teade selle kohta.

Ja siis tuli Briti 100K rekord ...
 Teine šokk! Olles jooksnud 06:40 100K esimesel korral, Stockholmis, eelmisel aastal, ja teades, et Briti rekord oli 6:24,  ei olnud mul seda mõteteski. Ma ootasin, et see võtaks kauem, mitte juba teisel korral. Ma olen konkurentsivõimelisem, kui maa muutub pikemaks.  Ma ei saa kunagi olema maailmatasemel maratonis, kuid mul on tõeline võimalus olla konkurentsivõimeline ülemaailmsel tasandil 100K-s

Kuidas sa hakkasid jooksma?
 Kuni ma olin 33, ma jooksin vahel ainult et püsida kaalus. Ma läksin dieedile, ja jooksin nädal või kaks ja panin end kirja juhuslikudele kohalikele võistlustele.  Ma ei suutnud seda kunagi teha järjepidevalt, aga sain teada, et ma võiks joosta päris palju, nii kaua ma kui tahtsin.  Alguses ma ei saanud aru, kui oluline see on. Aastal 2007, jooksin 1:42 poolmaratoni, kui ma kaalusin 102kg ja polnud teinud peaaegu ühtegi trenni. Pärast seda hakkas treening muutuma vahendiks, et hakata osalema võistlustel. Ma otsustasin keskenduda alla-3:00 maratonile Londonis 2008  ja kui ma selle kergelt jooksin 2:35-ga, siis liitusin klubiga.

Kuidas teie abikaasa suhtub teie ümberkujunemisse?
 Sarah on naeruväärselt arusaaja - ta on tihti rohkem põnevil minu jooksudest, kui ma ise. Ta ei ole ise jooksja, aga ma valetaks, kui ma ütleksin, et jooksmine ei ole üks tähtsaim asi nüüd meie elus - see kujundab ja muudab palju meie päev-päevaseid tegevusi, sealhulgas meie toitumist, magamaminekut ja isegi me puhkusi ... Sarah on hästi tasustatud, hea karjääriga, nii et ma üritan teha õiglase osa majapidamistöödest. Ma teen tihti süüa õhtusööki aga peamiselt sellepärast,  et ma olen nii näljane peale jooksmist, et ma ei jaksa enam kauem oodata!

Kas jooksmine tekitab kunagi tunde, nagu oleksid kuidagi seotud?
 Vahel aga mitte eriti, kui trenn läheb hästi ja tunnen end fantastiliselt, kuid kui asjad ei lähe päris nii hästi, siis on see veidi koormav.  Mul on see võitluseks iseendaga, kui alarm läheb maha - "Ei saa-saab" Steve versus "maraton" Steve. Siiani olen lihtsalt parem olnud ja võitnud end!

Kuidas sobitada trenni ja täiskohaga tööd?
 Mul on nüüd üheksast-viieni töö, mis annab mulle kindla  päevaplaani mille ümber saab oma treenigu sättida. Ma teen oma päeva esimese jooksu kas enne tööd või lõuna ajal,  ja mu põhitrenn on kohe pärast tööd. Siis ma lähen koju ja teen lihas-jõu trenni, enne õhtusööki. Õige töö, minimaalne stress ja fikseeritud tööaeg, on olnud peamine tegur minu edu juures. Kui tegin veel oma vana IT tööd, kui ma pidin üles tõusma keset ööd ja parandama ning startima servereid, siis ma arvan, et oleks halvemad lood.

Mis põhjusel jagad oma jooksjateekonda onlines?
 Tagasiside saamine minu blogist [steveway.co.uk], et olen inspireerinud teisi katsetama, et muuta oma treeninguid raskemaks/paremaks, siis see kõik on seda väärt.  Ma püüan olla avatud ja aus oma treeningutes ja oma lähenemises võistlustele, andes nii üksikasjalikku infot kui võimalik, sest see on see, mida ma tahaks näha ka teiste sportlaste blogides.

Miks sa oled ise enda treeneriks?
 Minu jaoks on see osa teekonnast ja ma ei taha loobuda täielikust kontrollist omaenda treeningute üle. Esialgu sain palju infot raamatutest, sportlaste blogidest,  interneti artiklitest ja foorumitest. Olen ka saanud hindamatuid teadmisi tekkinud sõpradelt Liz-lt ja Martin Yelling-lt. Praegusel ajal saan enamiku infot minu enda treeningute põhjal: näen, kuidas mu keha reageerib ja kohandub konkreetsete treeningutega ja kasutan seda oma edasiste plaanide tegemisel.

Sa oled tuntud oma ebatavalise lähenemisega treeningutele. Kas teised jooksjad saavaksid ka  rohkem infot eksperimenteerimisest?
 Ma arvan, et kõik jooksjad võiks eksperimenteerida - hoolimata nende tasemest. Me kipume "mängima" ohutute "asjadega" ja ei kaldu piisavalt kõrvale treeningplaanidest, kui me teame, et see töötab.  Kõrgete standarditega jooksjatel on rohkem riske, püüdes testida erinevaid treeningplaane, sest peaaegu kõik võistlused on tähtsad - kuid pikemas perspektiivis oleks vaja välja selgitada, mis tegelikult toimib teie jaoks, mitte ainult järgides norme, ühel hetkel sa saad sellest kasu.

Kas sa ikka järgid oma dieeti?
 Ma olen päris hea selles, enamiku ajast. Ma söön palju puuvilju. Kuni London 2014-ni, tegin oma peale-võistlust rutiinse käigu pubisse, kus tegin paar õlut ja suitsetasin sigarit. See aastal oli veidi teistsugune, Kuna  ma tegin 100K kolm nädalat hiljem, pidin käituma nagu õige sportlane ja sõin pastat ja taastumisjooke. Aga pärast 100K, tegin küll mõned õlled ja palju BBQ toit. Andsin endale ühe "ulaka" päeva enne kui jätkasin dieeti. Ma olen kindel, et võtan mõned õlled ja rämpstoitu ka pärast Commonwealth mänge.

Kuidas sa lõõgastud?
 Ma olen üsna laisk, kui ma ei jookse, sest ma olen alati nii omadega läbi. Sarah ja mina olme suured filmisõbrad, et reis kino on alati hea. Pubides ja klubides võib olla raske, kui te ei joo ja ei saa piisavalt sööki endale lubada. Meile meeldivad ka mereäärsed jalutuskäigud oma kahe spanieliga. Meil on kümblustünn meie uue maja juures -  sinna saamine peale pikki jookse hoiab mind alati vormis.

Kuidas jooksmine on sind muutnud?
 Olen rohkem entusiastlik ja kirglik nüüd - mulle meeldib see rohkem. Kui vedeled diivanil, siis kipub energia kaduma. Ma arvan, et ma olen veidi kenam inimene praegusel ajal - loodetavasti!

Mis tuleb pärast Commonwealth mänge?
 Mul on 90K maastijooksu võistlus planeeritud augusti lõpus Rootsis - minu esimene katse maastiku ultral. Siis maailmameistrivõistlused 100K-s Dohas, London Marathon 2015 - minu esimene aasta veteranide 40 klassis - ja siis loodetavasti Comrades Maraton Aafrikas.

Mis õpetussõnu sa pakkud lõpetuseks uutele jooksjatele?
 Jooksmine annab tulemusi läbi raske töö ja pühendumuse. See ei ole oluline, milline on sinu algtase või looduslik füüsiline võime; kui panustad treeningule näed tohutut paranemist oma üldises võimekuses ja vormis. Edu võti on järjepidevus, et hoidke seda!


veel lisaks:
http://www.telegraph.co.uk/men/active/10995261/Commonwealth-Games-five-life-lessons-we-can-all-learn-from-former-fat-bloke-Steve-Way.html
1. Sõltuvus ei ole alati halb asi
2. Mõnikord on vaja ohvreid tuua
3  Usalda teiste toetust
4. Naudi seda
5. Tea, kuidas ravida ennast


Steve Way treeningkilomeetrid aastate ja kuude lõikes (2007 detsember on ilmselt sisestatud korraga paari kuu andmed, edasi reaalne)
Year  Jan  Feb  Mar  Apr  May  Jun  Jul  Aug  Sep  Oct  Nov  Dec  Total
2014  775  608  853  568  619  863  609  0       0       0      0        0  4896
2013  737  706  868  329  440  813  723  405  389  379  599  673  7062
2012  734  682  753  443  409  502  544  566  708  486  430  388  6647
2011  304  635  877  314  324  230  533  621  279  423  580  698  5818
2010  847  828  885  530  552  647  897  973  451  409  524  159  7699
2009  519  573  758  361      0  210  389  635  728  424  562  637  5795
2008  464  450  490  370  468  248  211  557  537  520  158  269  4741
2007  0          0      0      0      0      0      0      0      0      0      0 1015 1015



kasutatud materialid:
http://www.theguardian.com/sport/2014/may/31/great-britain-commonwealth-games-marathon-steve-way
http://www.runnersworld.co.uk/interview/extended-qanda-steve-way/11971.html
http://www.fetcheveryone.com/userprofile.php?id=13093&show=training
veel infot:
http://www.steveway.co.uk/


Roosa Mehike